Mis juhtub, kui midagi ei juhtu? (täiendatud)

„Miks sa viimasel ajal oma blogis nii väheinformatiivne oled?“ küsis hiljuti Liis MSNis. Vastasin, et selle pärast, et ma ei tee mitte midagi ja mul pole millestki kirjutada. Tegelikult pole see päris tõsi. Ei see, et väheinformatiivne oleksin ega see, et ma midagi ei teeks. Tõsi, info, mida üles panen on mahult vähene, aga tagamaadelt suur. See, et ma kogu internetis peituvat infot lumekatastroofide või mahetoitumise kohta üles ei pane ei tähenda veel, et seda olemaski poleks. Mulle meeldivad vihjed ja mulle meeldib vihjata. Selle pärast ei saagi vahel inimesed üldse aru, millest ma räägin või kirjutan. :)
Nädal tagasi alustasin raamatut „Väikeste asjade jumal“. Inglise keeles. Huvitav raamat, sest jutustab huvitavast ühiskonnast. Sellisest, millel pole Eestiga mitte midagi ühist. Või ehk on ka, sest eks eestlasedki, nagu indialased (hindud? Ma ikka veel ei tea, kuidas neid täpselt kutsutakse) on paigutunud kastidesse. Ainus vahe on, et kui eestlane tahab end ühest kastist teise võidelda, siis on tal selleks kõik võimalused olemas. Tuleb ainult piisavalt tahta. Indias aga otsustab perekond, millesse sa sünnid, sinu tuleviku. Ilma igasuguste mööndusteta.
Üks gremlinilaadne olevus sundis mind mõtlema, kas see raamat üldse meeldib mulle. Ma loen küllaga raamatuid, mis mulle tegelikult ei meeldi (kuigi kohustuslik kirjandus on ammugi ajalugu) ja ei pööra sellele siiski mingit tähelepanu. Praeguseks olen jõudnud vaid arusaamale, et „Väikeste asjade jumal“ on ka täis vihjeid. India traditsioonilisele kastisüsteemile nimelt. Ja see on ju ainult tore ja arendav. Eesti tõlgid tärnistavad tavaliselt raamatud viiteid täis ja kirjutavad viimasele leheküljele kõikide kummaliste sõnade tähendused. Arundhati Roy leiab aga, et kes tahab teada, uurib ise. Põnev.
Tore mõte raamatus on ka see, et kui inimene sureb, siis jääb universumisse temakujuline auk. (Nagu lapikuks sõidetud konnadest jäävad teedele tumedad konnakujulised laigud, nagu augud.) Ma pole tükil ajal kuulnud ühtki teist nii toredat viisi mõelda inimestele, kes meie seast lahkunud on.
Kui ma lugemisega kord ühele poole saan, on mul võimalus minna internetti ja läbi lugeda kõik tõlgendused, mis „VAJ“ kohta kirjutatud on ja enda omadega võrrelda. Võrratu, vaimustav virtuaalmaailm.

Lingen pakub mulle ikka veel leide ja üllatusi. Viimase kahe nädala jooksul olen leidnud kaks järve ja ühe Ämblikmehe. Üht järve näitas mulle Laura ja sundis mind kõva häälega läbi lugema teksti infotahvlil, mistõttu oskan nüüd saksa keeles seletada, mis seos on veelindude toitmise ja järvede ummuksisse jäämise vahel. Warum kipt der See um? Üks märksõnadest on igatahes Fögel Scheisse (linnusitt). :)
Teise, suurema, järve ääres käisime Lucyga žongleerimas ja akrobaatikat tegemas.
Ämblikmees kõlgub aga vanalinnas ühes tagahoovis aia küljes. Laurale meeldis ta sama palju kui mulle.

Vigade parandus ja täiendav info

Fögel Scheisse - Vögelscheiße

//Saksa keel on ju üks liitsõnadekeel. Eesti keel suuresti ka, ilmselt saksa keele mõjul...//

Warum kipt der See um? - Warum kippt der See um?

//Kippen on sõnaraamatu järgi _kallutama, ümber lükkama, tasakaalu kaotama, ümber minema_. /Einen Glas kippen - /klaasi kummutama, /eine Zigarette kippen - /pooleldi suitsetatud sigaretti kustutama, /der Kipper - /kallur(auto)//

Aitähid õpi- ja õpetushimulisele vanaisa Illarile.