Ütle üks ilus Vene naisenimi!

Paraku olen oma kaheksandaks teenistuskuuks jõudnud staadiumisse, kus enam miski silmi särama ei pane. Teen, millist tööd tahes, ikka on töö tunne. Ei pane kilkama ja üht A4 täit ilukõnet kirjutama.
Selle asemel olen hoopis eestlaste blogindusest huvituma hakanud. Võimalik, et inimene, kes ise blogi ei pea, ei huvitu ka teiste blogidest väga põhjalikult. Need aga, kel isiklik avalik päevik mõnes blogipesas haudumisel, luusivad, mulle tundub, ühtelugu ka teiste omades ning ammutavad inspiratsiooni. Kirjutavad oma nägemuse kellegi teise tõstatatud teemast.
Mõned teemad on aga kõigil niisamagi ühised, sest need on lihtsalt nii selgelt õhus. Näiteks jõulud. Peamiselt nurisetakse loomulikult pühade kommertslikkuse, söögiorgiate, kasutute kingituste ja kuusetapmise üle. Mul on aga ainult üks küsimus. MILLEST NAD JÄRGMISTE JÕULUDE AJAL KIRJUTAVAD?
Kopeerivad aastataguse postituse uue kuupäeva alla?
Pole ju võimalik igal aastal omandada uut suhtumist jõuludesse, Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva või sügisesse kartulivõttu.

Lucy viib reede õhtul läbi oma projekti nimega „Open Stage – mach doch was du willst“ ehk „Avatud Lava – tee, mida soovid“. Täiega lahe üritus tõotab tulla. Inimesed, kel on mõni tore lavaline oskus, saavad end eelnevalt esinejaks registreerida ning õhtul oma 5-12 minuti pikkuse kava esitada. Tasuks vaba sissepääs ning jook. Mina astun üles õlleleti müüjana. Müües õlut. Säästan oma star-powerit Eesti jaoks. Või midagi sellist.

Ja ma pean tõepoolest väga Eestisse tagasi tulema. Kirjutasin algul Vabariik väikese tähega ja orgia ij-ga. Komadega pole ka head lood.