Kõige keerulisem üleasnne on sokkis lahe välja näha

Esmalt tahaksin kõigi lugejate tähelepanu pöörata uuele lingile minu „Veel bloge“ nimistus. Sõber Virko töötab nimelt rahvusvahelise projekti kallal, mille üks esimesi etappe on oma vanaisast blogi koostamine. Täiesti ootamatu viis kasutada meediumit, mis tavaliselt täidab enese väljaelamise, reklaamimise või igavuse peletamise funktsiooni.

Eelmise nädala esmaspäeval veetsin elu piinarikkaimad 5 tundi TPZi suurel koosolekul, mis toimub kord aastas, et arutleda terves aasta jooksul ees ootavate projektide üle. Loomulikult põigati ka juba aastasse 2009. Mulle paraku pakub huvi vaid järgmise 5 kuu tegevuskava ja nagunii tean ma raudselt, et kui mind on vaja, siis minu juurde tullakse nädal-kaks enne kui mind on vaja ja kirjutatakse kellaajad ja kuupäevad otsaette.
Eelmise nädala lõpu veetsin Remscheidi akadeemias, mis on suur kompleks koolituste, messide, seminaride jne jne korraldamiseks. Neljapäeval ja reedel toimus akadeemia ruumides mängumess Spielemarkt, mis tähistas ka oma 50. sünnipäeva. Igal aastal kogunevad sinna kokku väiksemad lauamängudega kauplevad firmad, muusuguste mängudega kauplevad firmad, mänguteemaliste raamatutega kauplevad firmad, mängimisega (mängupedagoogikaga) tegelevad asutused ja veel mõningad tegelased, kes leiavad, et nende tegevus või toodang teemaga passib. TPZis saavad pedagoogikaõppurid teha Spiel Ausbildungit ehk mängupraktikat. Seda võimalust oligi vaja reklaamida. Mina läksin kaasa, et soovijate nägusid kaunistada. Paraku oli Myra, kellega koos Remscheidi sõitsime, täiesti ülevalmistunud. Umbes poole kogu kaasavarutud kraamist oleks ta võinud rahumeeli maha jätta. Ka minu.
Ma ei saanudki lõpuks aru, milleks oli vaja peale Ausbildungi pamflettide vaja kaasa võtta veel kõikide etenduste lendurid, kõik kappides vedelevad postkaarid ning võimatu hulk plakateid, millest ainult 6 üles pandud sai. Lisaks vedasime, lihased pooleks paisumas, kaasa 2 kastitäit teatriteemalisi raamatuid, millest osteti ära 1. Mina maalisin kahe päeva jooksul kümne inimese nägudesse lilli. Igavusest ensese näkku aga neli pilti. Kõige rohkem kasutegurit väljutasin endast lõpuks ikkagi tarbetu teabematerjali lifti ja liftist autosse vinnamisel. Ahjaa, infolaua taguse seina kaunistamine oli ka minu töö. Uhke.
See-eest käisin enda lõbuks õpitoas, mistõttu oskan nüüd ise kleepekaid valmistada. Loomulikult hakkas mulle külge pisik, mis kogu ürituse kohal ja külastajate sees ringi heljus. Mängupisik! Olen kuue uue mängu uhke omanik. Ühe saksakeelsest õpetusest ei saa ma täielikult aru. :P
Kas te mäletate kirbumängu, kus oli palju väikseid ja mõned suured värvilised plastnööbid (aukudeta)? Väikseid nööpe tuli suuremaga madalaservalisse anumasse nipsutada ja kes rohkem sisse sai, see võitis. Ma olen täiesti kindel, et olen seda kunagi kellegagi mänginud, aga kellega ja kas see tuli mul hästi välja, ma ei mäleta.

Paar nädalat olen kaasa teinud „Suveöö unenäo“ etenduse lavastustöös. Peaksin vastutama kostüümide väljamõtlemise eest, aga mulle absoluutselt ei sobi selline töö. Näitlejad on algkooliealised põnnid, täiega kiftid kujud. Super mõtete genereerijad. Tükk peaks olema suures osas tekstivaba, mistõttu improviseerivad näitlejad enamuse ajast mitmete tegevuste väljendamisvõimalustega.
Paraku pole "SU" lihtne tükk, sest teemaks on siiski armastus igast küljest. Kuigi enne tööle asumist sai lastele selgeks räägitud, et me ei mõtle mitte armastusele, vaid sõprusele, tekib aeg-ajalt ikka momente, kus enne kui poiss ja tüdruk käest kinni jõuavad võtta, kukuvad nad mõlemad piinlikkusnaerukrampides põrandale ja kõik ülejäänud pööritavad silmi ja on õnnelikud, et nad ise seda stseeni tegema ei pea. Õnneks saadakse neist nõrkushetkedest kiiresti üle ja Julia on väga kannatlik juhendaja ning oskab noori superhästi lugeda. Paraku on grupis kaheteistkümne tüdruku kõrval neli poissi, mis noormeeste enesehinnangule (mingi imevalemiga) tihti rängalt mõjub. Poiste roll tükis peaks olema „laiad ja lahedad vennad“, aga tänu ägeduse puudujääkidele tegelikus elus, ei suuda nad seda ka laval välja mängida.

Sel pühapäeval sõidan nädalaks Würtzburgi seminarile. Võtan oma mängud kaasa. :P Ma juba ootan seda vabatahtlike seltskonda, kes kõik räägivad minust paremini saksa keelt. Siiski, kellegi teise valmistatud (soe) toit kolm korda päevas + Cafee und Kuchen omavad ka teatavat võlu.

Rõõmsat sõbrapäeva, kallid ja ägedat kevade algust. Sest kevad juba tuleb!!!