Tule, tule, ma ei hammusta (paraku)!

Seesuguse tuimestusest lõtvunud ülamokaga naeratab tütarlaps, kelle üks hammas on saanud just brutaalse õppetunni teemal "mis juhtub, kui võõrastele (sööbikutele ja pisikutele) uks avada".
Sai siis ka Saksamaal tohtrihärrat väisatud.
Majast välja ajas ikkagi rohkem hirm kui reaalne valu. Ühel päeval igavusest hambaid peegli ees irevile ajades üllatas mind kahe hamba vahel auk. Loch. Nüüd hääldame seda sõna, aga kujutame ette, et räägime vene keelt ja saamegi teada, mis mõte siinkirjutajal peast läbi käis. Eneseravi on üks asi, millele lootsin oma vabatahtliku teenistuse ajal mitte aega pühendada. Lihtsalt seeläbi, et ma ei oleks mingist otsast haige. Miks? Sest ravikindlustuse süsteem on minu jaoks meeldivalt keeruliseks tehtud. Istun portsu otsas, mis peaks tegelikult olema eelis. Iga EVS vabatahtlik on kindlustatud AXA kindlustusega, mis on kõige ideaalsem kindlustus maailmas. See katab kõikvõimalikud kulud, mida tavakindlustused tavaliselt ei kata (sealhulgas ka hambaravi, mis pole kosmeetiline). AGA! Põnevaks läheb neil vabatahtlikel, keda on õnnistatud Euroopa Ravikindlustusega ehk selle väikese rõõmsa abimehega, mis on igal töötaval (näiteks) Eesti kodanikul. SEST! Selle omamisel katab AXA ainult 50% igasugustest ettetulevatest ravikuludest ning ülejäänu peab selle teise kindlustusega kokku surama. Ja kui AXA ütleb, et kui Hanna auku näeb, siis peab see täidetud saama, siis Euroopa Ravikindlustus ütleb, et Hanna peab oma Lochiga seni tõtt vahtima, kuni valus hakkab ja alles siis arsti aja kinni panema.
Nagu alati saab nende kahe kindlustuse vahel laveerides kindlasti vähemalt peaaegu 100% tulemuse välja imetud, aga ainult juhul, kui arstil on viitsimist teha kõnesid vajalikesse asutustesse ja sealt ka õigeid küsimusi küsida.
Ja enne kui keegi võtab nõuks vaesele kannatavale kaasmaalasele DHLiga mõne kõhnema ortodondi kohale postitada, rabav avastus: kui vajalik asutus õigetele küsimustele soodsad vastused annab, künnab Herr doktor Rasing üles ka Maarjamaa ametivendade meistriteosed, mis siit-sealt vunki kaotama hakanud on. Ebakompetentsus!

Veel. Unustage Eurovisioon! Jah, ma tean ka, kes sel aastal "Eestit esindavad". Unustage ikkagi. tulemas on üks hoopis põnevam rammumõõtmine. Eesti Barista Meistrivõistlused 2008.
Kehrwieder saatis loomulikult ka sel aastal oma neegrid rindele, aga vähemalt üks neist näitsikutest ei lähe kahurilihaks. Peadpööritavasse poolfinaali võitles ennast neiu, kelle õpetajaks oli enne kohvitante karjääri poolelijätmist au olla minul. Paneb ikka teises meeleolus kaasa elama küll. :)
Taas kord on mängus feim, mille sees mulle meeldiks hommikuti virgutusvanni võtta ja õhtuti kurgiviilude asemel silmakompressiks sättida. Sest ega tegelikult olen mina ainult hägune mälestus kogu selle võimlemise sees, mida EBMis tasemel olemiseks läbi tuleb teha, aga nii kuradi uhke olen ma ikkagi, et Katjal hästi välja tuleb ja et kohvi nimel pingutatakse ja et seda armastatakse ja et see on inimeste silmis kunst ja et joojad ütlevad "ooo", kui oma cappucino vahu seest espressosüdame avastavad. Nii see peabki olema. Ja ikka veel on uhke öelda, et "eelmises elus" olin barista.