Lapse töö on mäng

Terve eelmise nädala kestnud seminar ehk Midterm Meeting Würzburgis oli eriliselt soe ja rõõmus kogemus. Grupp oli suur ja suur ja sõbralik. Osalejate seas leidus peale prantslaste ja hispaanlaste, keda Saksa vabatahtlike seas alati kõige rohkem kohtab, noormees Iisraelist ning teine Bosniast. Samuti Ukrainast ja Moldovast.
Moldova noormehelt kuulsin oma elu esimesed anekdoodid eestlaste kohta. Viel Spass:

1. Kaks eestlast istuvad rongis. Esimene võtab jutuotsa üles: „ilus ilma täna,“. Teine vastab pool tundi hiljem: „jaa-ah,“. Tunnikese hiljem nendib esimene: „me räägime liiga palju,“.

2. Eestlastele meeldib vaadata, kuidas laiskloom lõbutseb.

Aga mis loom on Midterm Meeting? Veel üks tore asi iga EVS vabatahtliku elus (peale tervisekindlustuse) on seminarid. Iga vabatahtlik peab oma teenistuse jooksul osalema kahel seminaril, millest üks toimub pisut pärast saabumist ja teine pisut enne lahkumist. Esimesel neist keskendutakse Saksamaa, Saksa ajaloo ja kultuuri tutvustamisele ning vabatahtlikele nende õiguste selgitamisele. Teisel seminaril räägitakse palju tulevikust ja tutvustatakse teisi Euroopa Noorte programme. Õnneks pole kunagi tegemist kuivade kõnede kuulamisega. Peaaegu kogu seminar viiakse läbi mängude ja praktiliste ülesannete abil. Alati mängitakse jäämurdmise- ja nimemänge, meeskonnaehitusmänge, elavdamismänge, soojendusmänge, keskendumismänge. Kõigil neil on loomulikult suurepärased ingliskeelsed nimed. Teemadesse süübimise ja nende parema läbitöötamise jaoks jagatakse osalejad tavaliselt väiksemateks meeskondadeks, kus püütakse leida vastuseid küsimustele, seletusi nähtustele jne. Selline mängulisus on kõige toredam osa seminaride juures. Püüan tavaliselt ägedamaid mänge ka üles kirjutada, kui kunagi peaks vaja minema.
Teine tore osa seminaridest on söök. Regulaarselt kolm korda päevas, mitmekülgne ning nõud peseb keegi teine.
Iga päev on pärastlõunal ja õhtul vaba aega, et jalutada, vestelda, veel mänge mängida või lihtsalt lõõgastuda.
Seminarid, kuigi arvestatud kui tööaeg, on tegelikult puhkus. Ainult hariv.
Üks toredamaid ülesandeid sel seminaril oli perspektiiviteemaline harjutus. Iga osaleja pidi võtma paberilehe, selle keskele augu rebima ning kleepima saadud raami mõnele vaatele, mis talle kõige rohkem meeldib. Mõned kleepisid raami lihtsalt aknale, teised jälle pooltäis kohvitassi suule, maakaardile, lukuaugule jne.

Kevadest Saksamaal.
Lilled juba õitsevad. Pungad veel ei puhke.
Mina aga olen küll puhkenud. Õigemini koorunud. Talvel ma seda ei tajunudki, aga nüüd tunnen küll, kuidas siiani oleksin nagu muna sees elanud. Nüüd piilub igal hommikul aknasse päike ja õhtul on kauem valge ja naeratus tuleb kiiremini. Tore.