Igavus on laiskuse ravim

Esmaspäeva hommikul, esimesel tööpäeval pärast pikka „puhkust“ Schwadorfis, oli suur osa TPZi kollekstiivist kutsutud Lingeni vanglasse tutvustavale loengule ja väikesele ekskursioonile. Vangla on mõeldud meestele alates 25. eluaastast ning, nagu meile toonitati, sarimõrtsukaid ja muid maniakke seal ei istu. Vangla huvijuht, habemik mees parimais aastais, ei kutsunud meid loomulikult selle pärast külla, et tal üksi tööpostil igav oleks. Hoopiski otsis ta meie seast vabatahtlikku, kes kaakidele alates jaanuraist kord nädalas teatritundi teeks. Julia, kes teeb muidu mudilastele teatritundi, ajas käe püsti. Mina küll ei julgeks.

Muide, mu keeleoskus sai seminaril üllatavalt hea hoo sisse. Mõned jutud saan isegi ainult saksa keeles räägitud ja tekstist arusaamisega on varasemast kõvasti paremad lood.

Nädala keskel kohtusin Markusega, kes vastutab YouMeDoo cateringi eest. Temaga mõõtsime ära kui suur peab olema kardin, mis varjab ära ebavajaliku osa saalist, kus toimub etenduse kulinaarne osa. See on täiesti uskumatu kui keeruline on TPZis korraldada nii lihtsat asja kui kardina lakke kinnitamine. Esmalt muidugi luba küsida, kas võib kruvi puu sisse keerata, siis paras kardin välja otsida, siis veenduda, et kardin on tulekindel, siis otsida üles üks vaene ull, kes nõustub kruvisid keerama, siis veel kord mõõta, siis otsida vaba auto, siis autojuht, siis küsida kruvide jaoks raha, siis kindlasti juhiga poodi kaasa sõita, sest üksi ju kruvisid kanda ei anna, siis tagasi sõita ja kruvide keerajat mööda maja taga otsida, siis otsida keegi, kes teab kus on redel, siis otsida keegi, kellel on võti ruumi, kus on redel, siis paluda kruvide keerajal olla ka redeli tassija ja alles SIIS saab need pagana kruvid puusse! Mul on läbitud alles neljas etapp...

Kogu molutamisel, mida ma siin enamjaolt viljelen, on siiski ka üks positiivne külg. Teen asju, mida Eestis kunagi ei (oleks) teinud. Näiteks kujundan oma lõbuks arvutis fogosid ja flaiereid. Samuti viisin end kurssi, kuidas oma fotoaparaadi säriaega ja ava suurust muuta. Ehee-hee. Kõva fotoäss olen.

Kõigile ilmahuvilistele: Lingenis hoiab kuiva ja päikselist ilma ning temperatuur püsib üle nulli. Erandina esineb vihaseid vihmahoogusid ja lõikavat tuult. ;)

Laupäeval tuli Olivia ka lõpuks minule külla. Kuna olin üsna hõivatud akrobaatikatundidega ja minu abi oli vaja ka TPZi flohmarktil (kirbukas, Saksamaal väga popp), siis jäi meie ühine aeg üsna napiks. Mis muidugi ei tähenda, et meil lõbus poleks olnud. Sõime-jõime head paremat ja kapsahaisuga juustu, vaatasime filmi „La Vita E´Bella“ ja ehitasime õhulosse feimist tehtud tellistest ja sullist segatud mördist. Juukseid jõudis Olivia mul ka värvida. Aitäh. :)

Käesolev nädal on jälle enamjaolt „Väikese printsi“ proovide all ja pühapäeval on esietendus, millele järgneb täislaks: nädal aega järjest kaks korda päevas lasteaia põnnidele esinemist. Vahepeale tuleb mul veel mahutada keelekursus ja YMD jaoks viimaste lavakujunduselementide meisterdamine. No panic! Kõigil teistel esineb seda viimasel ajal nii palju, et minu jaoks seda õnneks üle ei jää. Häh!