kolmapäev, 19. detsember 2007

Ruudolf, vana punanina, hüppas üle laualina...

...põdra sõrg see värises, laualina kärises.


Lingeni peamine tõmbenumber on juba paar nädalat jõululaat. Pidavat teine üsna nigel olema võrreldes mõningate teiste linnade pühademetropolidega, mis puuhüttidest raeplatsidele püstitatud on. Lingenis saab laadal peamiselt süüa. Ikka karrivorsti ja praevorsti, kapsaburgerit ja grillseeni, suhkruvatti ja suhkrus pähkleid ja kõike seda hõõgvenini või grokiga alla loputada. Siis võib oma punnis mao vedada uisuplatsile või värvilisele jõulurongile, mis teeb enne sõidu algust lõbusalt „trill!“.
Lingeni kaubamaja on täis tuubitud sätendavaid kuuski, ehtemunad vaateakendelt tagasi küütlemas.
Temperatuuridki on talvemõõtu. Eelmisest reedest saadik on nina õues punaseks ja vesiseks kiskunud ning kinnasteta jalgrattaga sõita on külm. Talvises karges õhus on aga imemõnus jalutada.


Läinud nädalavahetusel sõitsin Braunschweigi külla. Vedasin vastupunniva ja vinguva Olivia sealsele jõululaadale, mis oli Lingeni omast ikka hoopis teisem tera. Toitudest oli põhirõhk ikka vorstidel, mille aroom heljus vaimuna kogu laada kohal. Mahlaseid sinepiga kaetud juppe haukasid paljud külastajad saia vahelt ise jõulukaunistuste ja tarbetute kujukeste lettide vahel patseerides. Isukamatele isenditele pakuti ühest toiduvagunist lausa poolemeetrist praevorsti.

Üle ega ümber ei saa ka maiustustest. Vürtsi-suhkruseguga kaetud mitut sorti pähklid lõhnavad ja maitsevad ühtmoodi jumalikult. Värvilisi karamellkepikesi müüakse igas mõõdus. Sokolaadisse pistetud ja pulga otsa aetud puuvilju: õunu, banaane, maasikaid, kuivatatud viigimarju, datleid, virsikuid on lettidesse riita laotud.

Loomulikult saab laadalt jõuluvana kingikoti triiki täis osta. Kahju on muidugi kingisaajatest, kes on sunnitud rõõmsalt üllatuma kiiskavkuldse rusikat viibutava ja tiksuva kassikuju üle või paari koonusja magneti üle, mis õhku visates üksteise vastu tärisevad. „Aitäh, onu Franz, mul just oligi sahtlinurgas üks vaba auk.“

Saksamaale omased jõulukaunistused, mida pidavat leiduma igas kodus, on kahest õhukesest puitplaadist väljalõigatud siluetid, mis võivad olla üsna väikesed ja lihtsad, kuid ka väga filigraansed, keerulised ja suured. Need võivad seista üksikuna aknalaual küünlavalguses, kuid moodustada ka suurejoonelisi kompositsioone koosluses rippuvate jõulutähtede ja teab, mis kujukestega veel.

Jõululaat oli laupäeva hommikul paksult rahvast täis ning sama paksult jagus ostjaid ka hiiglasliku kauabamaja igasse poodi. Ostuhullus on ilmselt omane kõigile rahvustele.

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas see ei olnud mitte nii, et Jõuluvana kärises? :P
Ja kas Saksamaal on kapjadega põdrad?

Anonüümne ütles ...

Või oli see nii, et Eestimaal on sõrgadega anonüümsed?

Anonüümne ütles ...

Sugardaddyd on muidugi eriti eba-anonüümsed, eriti toredatele huvidele vihjava nicknamega, ja millegipärast eriliselt õhevil kommenteerijate kommenteerimisest...
Äkki huvituks väheke iseendast? Või möllaks natuke Delfis, see võtab ka pinget maha?

Anonüümne ütles ...

Saame siis tuttavaks - mina olen Ivar Kannelmäe, Hanna isa. Just nimelt Delfi on see, mida siia tarvis pole, sellepärast katsu nüüd veidi rõõmsam olla ja vähem ilkuda. Ja kuidas oleks sinu auväärt nimi?

OV ütles ...

Noh, anonüümne, me ootame su vastust! Aga sulle, Hanna pean ma küll ütlema, et gliterdavat lillat põtra sa minult kingiks ei saa seekord:)

Hanna ütles ...

Aga sina minult saad! HA-HA-HAA!